Tulevik meelitab, olevik hirmutab, minevik ei tundu enam tähtis…
Tänasest saab homseks mitteoluline ja meelitavast homsest saab hirmutav tänane - ainult ülehomne meelitab edasi...
Kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta.
Tänasest saab homseks mitteoluline ja meelitavast homsest saab hirmutav tänane - ainult ülehomne meelitab edasi...
Kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta.
30. aprill 2008
Vanus: 31
Perekonnaseis: vallaline
Lapsed: 10-aastane poeg
Töökoht: juhataja kinnisvarabüroos
Sissetulek: suhteliselt võib rahul olla
Parimad sõbrad: Merle, Anneli, Inga, Mitrofani, A
Unistus: hea mees :P
Unistus: hea mees :P
.
Äratus 6.50. Täpselt tunni pärast sõidutan poja kooli, toon ajalehed ja jõuan kontorisse jälle 1 tund varem kui peaks. Valvet maha võttes läheb näpp valele nupule ja alarm hakkab tööle... Tere ilusat hommikut! Teen kohvi, loen Äripäeva ja naljakamad kohad loen teistele ka ette. Peamise osa päevast veedan täna kontoris. Kaks korteri näitamist, kohale tullakse vaid 1 puhul. Meilid, telefonikõned. Peale tööd ostan 2 kanašnitslit ja kartuliputru. Kodus koristan. Õhtul tuleb Mitrofani madratsit laenama ning palub luba veidi mu juures pikali olla. "I need a break," ütleb ta ning viskab pikali. Hiljem topime madratsi Mitrofani autosse - mahub küll. Kui ta ära läheb, püüan talle helistada, et küsida 1 olulist asja, aga ta telefon annab kinnist - eks siis küsin teine kord. Pärast vaatan mingeid tapjaseriaale.
2007
Vanus: 30
Perekonnaseis: vabaabielus
Lapsed: 9-aastane poeg ja 17-aastane poeg
Töökoht: juhataja kinnisvarabüroos
Sissetulek: kasin
Parimad sõbrad: Merle, Anneli, Inga, Mitrofani, A
Unistus: et Margus oleks jälle endine
Unistus: et Margus oleks jälle endine
Olen alates märtsist juhataja. Jätsin magistriõppe pooleli, sest raha pole. Margusega on suured probleemid - ei jaksa enam. Pidevad valed ja vahelejäämised, millest me kõik väsinud oleme. Kaotan kaalu ja ei maga hästi. Süda valutab. Õhtuti ootan Marguselt sõnumeid, mida vahest ei tule terve nädal. Õnneks on poja tervis parem ja me ei istu enam kuude kaupa haiglates. Alates jaanuarist on Mitrofani peaaegu iga päev mu kõrval ja meist on saamas parimad sõbrad - tema ei saa veel ilma minu abita hakkama ja mina ei saa veel ilma tema toetuseta hakkama. PS! Ärkasin arvatavasti 6.50, sest poja oli vaja kooli sõidutada. Tööl on pinged. Ma ei mäleta, et mul oleks kunagi nii raske olnud - usun, et olen selle ära teeninud.
2006
Vanus: 29
Perekonnaseis: vabaabielus
Lapsed: 8-aastane poeg ja 16-aastane poeg
Töökoht: kinnisvaramaakler
Sissetulek: kasin
Parimad sõbrad: Merle, Anneli, Inga
Unistus: et kõik kaunis edasi kestaks
Ülikooli lõpetamine. Jessss!!! Kohvik on maha müüdud ja olen aasta algusest keskendunud lõputöö kirjutamisele. Pabistan meeletult, lõpuks kirjutan töö valmis. Sootla plaksutab käsi ja hüppab heast meelest - saan hindeks "A" ning pälvin auväärt professori austuse. Lõpudiplomil ilutseb kaldkirjas "Cum laude." Mind kutsutakse erinevatesse kõrgkoolidesse edasi õppima. Lõpuaktuse ajal on poja haige (nagu kogu järgneva aasta). Margus kingib mulle rubiiniga kuldsõrmuse ja ma olen õnnelik - kõik on perfect! Ma ei jõua rõõmustada just kaua - jaanipäeval saan teada, et tal on teine. Maailm kukub kokku. Käime Krimmis, et poja tervis paraneks – ei mõju. Asun uuel kohal tööle ja minu päevad mööduvad rutiinis - ärkamine haiglas, tööle, lõuna haiglas, tööle, haiglasse, koju kassi toitma, ööseks haiglasse. Auto on Marguse käes, sest tema auto on katki. Vahele arstilkäigud Tallinnasse, laste onkoloogia, erinevad testid, poja operatsioon. Kardan kõige hullemat, sest poja hääbub mu oma silme all iga päevaga. Palju pisaraid, kedagi pole toeks. Margus räägib, et ta jääb meiega, kuid ta satub koju järjest harvem ja harvem. Mina usun. Nutan, muretsen, kardan ja usun. Ühtki lootuskiirt ei paista kuskilt ning ma tõmbun endasse. Kui kodus oleme, siis olen rõdul pikali ja kuulan Nancy Sinatrat päevade kaupa.
Mingi aeg vahepeal
Vanus: 20-30 vahel
Perekonnaseis: vabaabielus
Lapsed: kooliealine poeg ja teismeline poeg
Töökoht: eraettevõtja
Sissetulek: rahuldav
Parimad sõbrad: Anneli, Inga, Merle
Unistus: kool lõpetada ja et poja tervis oleks parem
Poja käib esimeses klassis. Mu muretsemine oli asjata – ta saab suurepäraselt hakkama. Tööle lähen ma alles lõunast. Inga peaks hakkama varsti sünnitama - nii tore, tahaksin juba ta titat näha. Poja on tihti haige ja Margus on palju Venemaal. Õhtud veedan õppides ja töötades. Mu viimane vanaema sureb – puhka rahus Mammi, ma igatsen Sind väga. Merle saab tööl hästi hakkama - ma olen tema tööga väga rahul ja Inga lahkumine läks valutumalt, kui olin kartnud. Pisikesed igapäevased mured.
.
1998 aprill
Vanus: 21
Perekonnaseis: vabaabielus
Lapsed: pooleaastane poeg ja 8-aastane poeg
Töökoht: lapsehoolduspuhkusel
Sissetulek: priisata ei saa, aga elab ära
Parimad sõbrad: Margus
Unistus: saaks kasvõi 1 öö magada
17. veebruaril sain emaks. Täpselt 1 kuu enne mu sünnipäeva ja seega tähistame 17. märtsil kahte sünnipäeva: poja 1 kuu, mina 21. Olen õnnelik, kuigi väsinud. Pärast sünnitust jään raskelt haigeks ja poja ei maga. Poja ei maga tegelikult terve aasta, aga siis ma seda veel ei tea. Tema kõige pikem uni on 6 minutit. Arst arvab, et äkki kukkumisest, kui ta sündis. Püüan kõigega hakkama saada ja abi ei küsi. Tunnen puudust täiskasvanute seltskonnast, kuid poja kõrvalt ei jõua kellegagi suhelda. Olen siiski õnnelik, et meile anti poja, siis kui teda küsisime.1996
Vanus: 19
Perekonnaseis: vabaabielus
Lapsed: 5-aastane poeg
Töökoht: Haapsalu Sanatoorne Internaatkool, juhiabi
Sissetulek: 500 krooni kuus
Parimad sõbrad: Aile (kes hiljem kolib Soome) ja Katrin (kes nagu hiljem välja tuli, polnudki sõber)
Unistus: ilus ja edukas olla
Keskkool on läbi ja kohe peale lõpuaktust pakin oma asjad ja kolime Margusega 1-toalisse üürikorterisse. Varsti saan ka töökoha ja mu elu meeldib mulle. Kõik teised on läinud kõrgkooli, mina üksi jäin siia. Kohe, kui korterisse kolime, kolib ka Marguse poeg meie juurde. Väljas ei käi, sest meil on nüüd laps. Marguse töö läheb hästi ja me kogume raha Honda Accordi jaoks.1993
Vanus: 15
Perekonnaseis: vaba
Lapsed: pole
Töökoht: õpilane Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis
Sissetulek: puudub
Parimad sõbrad: Annika
Unistus: võib-olla uued saapad
Hakkan saama 16 ja olen täiskasvanu. Kahju, et ema minu arvamust ei jaga. Õnneks käib isa Rootsis tööl ja ema käib pidevalt Soomes. Minu juures toimuvad kolossaalsed peod. Ühele sellisele peole kutsub Annika mehe, kellest ta on huvitatud. Juhtub aga nii, et selle mehega veedan mina oma elu järgmised 15 aastat. Suhted isaga halvenevad isegi veel ja ema püüab mind Margusest lahutada – räägib, et tal on naine (mis pole tõsi!) ja et ta on liiga vana mu jaoks (tõsi, Margus on siis 25). Ma ei hooli ja teen ikka oma tahtsi – olen ju peaaegu täiskasvanu.1984
Vanus: 7
Sõbrad: Aire, Maris
Unistus: head hinded
Lõpuks ometi kooli! Ma olen nii suur. Mäletan, et on palju rahvast ja mul on peas Leningradist toodud tutipaelad. Nende peal on Nu Pogodi koos jänesega ja ma olen väga moodne. Ma ei karda. Minu pinginaabriks saab Merli (sic!), kes on sõbralik ja tore tüdruk. Meil on vana ja karm õpetaja, aga ma armastan teda.1980
Vanus: 3
Sõbrad: vend ja täditütred
Unistus: vanaaegne nukuvanker„Viüüü,“ huilgab õhusireen üle õhtuse Haapsalu ja iga kui viimane laps teab, et nüüd peab tuppa jooksma. Ei, ei mingit sõda – õhusireen tähendab, et kell on kaheksa ja lastesaade hakkab. Ma käin lasteaias – koos oma kollase koeraga, kelle nimi on Polli. Ilma Pollita ma ei julgeks. Mul pole lasteaias käterätikut, sest läksin poole aasta pealt, aga ma ei julge seda kellelegi öelda ja kasutan taskurätti. Mu isa sõidab suure rohelise leivaautoga ja see on kõva sõna. Teised ei usu mind ja ma ei viitsi tõestada. Emal on kirsipunased nahkkindad ja suur karvamüts. Mäletan neid kindaid, kui ta mu kelku veab – ikka 2 peenikest kirsipunases nahkkindas sõrme mu kelgunööri hoidmas. Ma olen suur.1979Vanus: 2
Sõbrad: ema ja ma ise
Unistada ei oska
*Algav lugu põhineb kuuldustel ja ei pruugi endas sisaldada kogu tõde.
Enamuse ajast tegelen armas olemisega. Hmm… emme käekott ja huulepulk. Olen suur ja selleks pean huuled ära värvima. Mu huulel on suur arm. Täpselt aasta tagasi (kui ma juba suur olin) otsustasin ma vankrist lahkuda ja Kaubamaja ees platsil põrgatasin ma vastu maad – mu esimesed ilusad loetud hambad tungisid läbi huule. Verd oli palju. Aga ühesõnaga nüüd olen ma tõeliselt suur ja värvitud huultega – vaja teistele ka näidata. Aga… mida mu silmad näevad! Värav on lahti… Mul on huuled värvitud ja ma olen suur ja värav on lahti - ma lähen linna! Tean teed küll, ma olen ju suur… kõnnin ja kõnnin ja kõnnin. Hästi lõbus on, vahepeal jooksen ka igaks juhuks. Ma olen juba hästi kaua kõndinud ja istun kivi otsa puhkama. Näen tuttava näoga onu ja naeratan talle. Onu võtab mu sülle ja viib mu koju tagasi. Mulle see onu meeldib, ta mängib minuga ja on tore – pärast see onu sureb ära, sest ta on haige :( Kohe kui ka teised aru saavad, et ma suur olen, lähen uuesti linna – ausalt!
Vanus: 21
Perekonnaseis: vabaabielus
Lapsed: pooleaastane poeg ja 8-aastane poeg
Töökoht: lapsehoolduspuhkusel
Sissetulek: priisata ei saa, aga elab ära
Parimad sõbrad: Margus
Unistus: saaks kasvõi 1 öö magada
17. veebruaril sain emaks. Täpselt 1 kuu enne mu sünnipäeva ja seega tähistame 17. märtsil kahte sünnipäeva: poja 1 kuu, mina 21. Olen õnnelik, kuigi väsinud. Pärast sünnitust jään raskelt haigeks ja poja ei maga. Poja ei maga tegelikult terve aasta, aga siis ma seda veel ei tea. Tema kõige pikem uni on 6 minutit. Arst arvab, et äkki kukkumisest, kui ta sündis. Püüan kõigega hakkama saada ja abi ei küsi. Tunnen puudust täiskasvanute seltskonnast, kuid poja kõrvalt ei jõua kellegagi suhelda. Olen siiski õnnelik, et meile anti poja, siis kui teda küsisime.1996
Vanus: 19
Perekonnaseis: vabaabielus
Lapsed: 5-aastane poeg
Töökoht: Haapsalu Sanatoorne Internaatkool, juhiabi
Sissetulek: 500 krooni kuus
Parimad sõbrad: Aile (kes hiljem kolib Soome) ja Katrin (kes nagu hiljem välja tuli, polnudki sõber)
Unistus: ilus ja edukas olla
Keskkool on läbi ja kohe peale lõpuaktust pakin oma asjad ja kolime Margusega 1-toalisse üürikorterisse. Varsti saan ka töökoha ja mu elu meeldib mulle. Kõik teised on läinud kõrgkooli, mina üksi jäin siia. Kohe, kui korterisse kolime, kolib ka Marguse poeg meie juurde. Väljas ei käi, sest meil on nüüd laps. Marguse töö läheb hästi ja me kogume raha Honda Accordi jaoks.1993
Vanus: 15
Perekonnaseis: vaba
Lapsed: pole
Töökoht: õpilane Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis
Sissetulek: puudub
Parimad sõbrad: Annika
Unistus: võib-olla uued saapad
Hakkan saama 16 ja olen täiskasvanu. Kahju, et ema minu arvamust ei jaga. Õnneks käib isa Rootsis tööl ja ema käib pidevalt Soomes. Minu juures toimuvad kolossaalsed peod. Ühele sellisele peole kutsub Annika mehe, kellest ta on huvitatud. Juhtub aga nii, et selle mehega veedan mina oma elu järgmised 15 aastat. Suhted isaga halvenevad isegi veel ja ema püüab mind Margusest lahutada – räägib, et tal on naine (mis pole tõsi!) ja et ta on liiga vana mu jaoks (tõsi, Margus on siis 25). Ma ei hooli ja teen ikka oma tahtsi – olen ju peaaegu täiskasvanu.1984
Vanus: 7
Sõbrad: Aire, Maris
Unistus: head hinded
Lõpuks ometi kooli! Ma olen nii suur. Mäletan, et on palju rahvast ja mul on peas Leningradist toodud tutipaelad. Nende peal on Nu Pogodi koos jänesega ja ma olen väga moodne. Ma ei karda. Minu pinginaabriks saab Merli (sic!), kes on sõbralik ja tore tüdruk. Meil on vana ja karm õpetaja, aga ma armastan teda.1980
Vanus: 3
Sõbrad: vend ja täditütred
Unistus: vanaaegne nukuvanker„Viüüü,“ huilgab õhusireen üle õhtuse Haapsalu ja iga kui viimane laps teab, et nüüd peab tuppa jooksma. Ei, ei mingit sõda – õhusireen tähendab, et kell on kaheksa ja lastesaade hakkab. Ma käin lasteaias – koos oma kollase koeraga, kelle nimi on Polli. Ilma Pollita ma ei julgeks. Mul pole lasteaias käterätikut, sest läksin poole aasta pealt, aga ma ei julge seda kellelegi öelda ja kasutan taskurätti. Mu isa sõidab suure rohelise leivaautoga ja see on kõva sõna. Teised ei usu mind ja ma ei viitsi tõestada. Emal on kirsipunased nahkkindad ja suur karvamüts. Mäletan neid kindaid, kui ta mu kelku veab – ikka 2 peenikest kirsipunases nahkkindas sõrme mu kelgunööri hoidmas. Ma olen suur.1979Vanus: 2
Sõbrad: ema ja ma ise
Unistada ei oska
*Algav lugu põhineb kuuldustel ja ei pruugi endas sisaldada kogu tõde.
Enamuse ajast tegelen armas olemisega. Hmm… emme käekott ja huulepulk. Olen suur ja selleks pean huuled ära värvima. Mu huulel on suur arm. Täpselt aasta tagasi (kui ma juba suur olin) otsustasin ma vankrist lahkuda ja Kaubamaja ees platsil põrgatasin ma vastu maad – mu esimesed ilusad loetud hambad tungisid läbi huule. Verd oli palju. Aga ühesõnaga nüüd olen ma tõeliselt suur ja värvitud huultega – vaja teistele ka näidata. Aga… mida mu silmad näevad! Värav on lahti… Mul on huuled värvitud ja ma olen suur ja värav on lahti - ma lähen linna! Tean teed küll, ma olen ju suur… kõnnin ja kõnnin ja kõnnin. Hästi lõbus on, vahepeal jooksen ka igaks juhuks. Ma olen juba hästi kaua kõndinud ja istun kivi otsa puhkama. Näen tuttava näoga onu ja naeratan talle. Onu võtab mu sülle ja viib mu koju tagasi. Mulle see onu meeldib, ta mängib minuga ja on tore – pärast see onu sureb ära, sest ta on haige :( Kohe kui ka teised aru saavad, et ma suur olen, lähen uuesti linna – ausalt!