Kell on 1:47 ja istun oma elutoa põrandal lapakas süles. Joon teed ja laual põlevad küünlad. Südametunnistus käsib magama minna, aga und ei ole. Võibolla oleks ka, aga ma tahan uskuda, et ei ole.
Homme olen kontoris üksi ja tean, mis moodi siis unega võitlema pean hakkama. Tegelikult on pärast viimast nädalavahetust niikuinii režiim sassis. Reedel oli kolledži jõulupidu, mis oli igavesti vahva. Sai näha inimesi, keda ammu ei olnud trehvanud, sai teha teatrit ja veidi veini ka libistatud. Midagi erilist ei juhtunud, aga selline mõnus vahepala oli.
Päeval, enne pidu, olin Tallinnas - tundub, et projektifirmaga saab asja. Ma ise küll usun endasse (üllatus, üllatus). Ma pean seda tegema - muidu ei mängi välja... Ja üldse, ega see tükki küljest ära ei võta, kui natuke rohkem pingutada vahel.
Berit just laupäeval rääkis mulle töö tegemisest all võimete (siinkohal tervitused imetoredale Beritile). Kui ma nüüd sama aus olen, siis pean tunnistama, et vastasin täna mõnele meilile, riputasin mõned pildid netti üles, veel nipet-näpet ning paar viimast tööpäevatundi mängisin arvutimänge! Uhh, välja ütlesin ja kergem hakkas :) No ega iga päev ka nii ei ole, aga vahel ei olegi midagi muud teha... Ühesõnaga sain kinnitust, et lisatöökoha võtmisega, olen õigel teel. Vähemalt praegu tundub nii.
Ahjaa... Efkale helistasin ka täna - suured uudised! Evka hakkab jälle emaks saama! Uskumatu, kui julge ja ettevõtlik naine on Efka. Keskmine tüdruk tal ei ole veel aastanegi. Loodan, et ta peab ilusti vastu ja toob oma nunnusid mulle siia hoida - saan vankriga linnapeal ringi bossata :D
Ja mis siis veel? Mõtlesin, et peaks stiili vahetama siin blogis. No, et mida ma vingun koguaeg :) Täna ka, niikui tuju on alla igasuguse piiri, siis kohe vägisi veab blogisse sissekandeid tegema. Aga see aitab - tunnen ennast jälle hästi :)
No vaatab, kui uniseks ei jää, siis tuleb üks uues stiilis blogi ka, kui aga ei tule, siis võtsin kuulda südametunnistust ja pugesin voodisse ;)