Kuidas alustada pühapäeva? No näiteks võib teha nii, nagu mina eile. Äratuskell hakkas tööle täpselt kell 5.00... Jah, 5.00 - minuga on kõik korras. Täpselt tunni aja pärast pargin auto vanalinna ja lähen jalutama. Päike paistab ja juba on soe. Kõnnin mööda vanalinna tänavaid alla mere äärde. Üks naine tuleb tõtlikul sammul ja naeratab. Naeratan vastu.
Kuidas muidu teada, et meri on hommikuti peegelsile. Hinges nutan oma fotokat taga... veel nädal oodata... Hanede ja luikede pojad on hiljuti koorunud ja koos aetakse oma asju. Suured tähtsalt ees ja pisikesed sulepallid päterdades järgi. Linnud ei karda mind - vist on veel hommikuselt unised või ei paista ma nende jaoks piisavalt ohtlik välja. Kuursaali juures rapib üks hiiglaslik kalakajakas kinnipüütud kala. Kala on tolmus veeretamisest ebaloomulikku värvi. Lähenen vaikselt ja jään seda naljakat mängu vaatama, sest kajakaga flirdib kala juures üks vares! Kalamees pole isegi kade - laseb ka varesel oma jao saada. Viigiäärsed hanepered liiguvad ringi karjakaupa. Mõnel 7 poega sabas, mõne jaoks pole aasta nii viljakas olnud ning hoolitsemiseks vaid 3 tibu.
Kuidas selline jalutuskäik alles hea une toob. Pärast jalutuskäiku lähen koju ja jään uuesti magama. Ärgates ja hommikust sööma asudes olen endaga jube rahul. Saadud võimas emotsionaalne laeng paneb naeratama.
Kuidas see aeg nüüd küll venib. Alles eelmises blogis kurtsin, et lendab kui linnutiivul. Nüüd ei liigu paigastki. 11 päeva veel oodata. Ohh
Kuidas küll lõpetada kui kõik on nii ilus? Ei tea. Aga võibolla ongi sedasi õige...