Ausalt rääkida valedest tundub esmapilgul irooniline, kuid väljakutsed on ju erutavad ;)
Kes meist poleks valetanud? Väljakannatamatu oleks inimene, kes alati räägiks, mida ta mõtleb. Sest inimesed räägivad ju ka siis, kui nad üldse ei mõtle. (Arvo Valton 1998)
Roogin sellest blogist kohe välja platoonilised valetajad, kes oma olukorra mõistmiseks ilmselt asjatundjate nõu vajavad ning keskendun siin ikka tavalistele inimestele, kes üldjoontes räägivad (või vähemalt püüavad rääkida) tõtt.
Valede üle kohtumõistmiseks oleks vaja defineerida sõna "vale". Ega see polegi nii lihtne - kõik ju oleneb, et millisest otsast vaadata. Proovin alustuseks ritta panna erinevad põhjused, miks valetatakse:
- Kasu saamiseks (nii omakasu, kui ka kasu kellelegi teisele)
- Õigustamiseks (tavaliselt enda või kellegi tegevusest/ tegematajätmistest tulenevalt)
- Kaitsemiseks (enda kaitsemiseks, teiste kaitsemiseks)
- Mugavusest (no ei viitsi jännata)
- Meeldimiseks (no ikka parema mulje jätmiseks)
- Lõbustamiseks (moonutatud/ilustatud tõde, et "stoori" oleks naljakam)
- Vältimiseks (vältimaks tõele järgnevat sündmusteahelat)
- Argusest (hirm teha haiget või saada haiget, otsustamatus)
No ei ole kindel, et kõik kirja sai, kui veel meelde tuleb, lisan kindlasti!
Nii nagu valetamise põhjused on erinevad, on olemas ka erinevat liiki valesid:
- Lausvale – edastatud faktid ei vasta üldse tõele (kuulub pataloogia valdkonda, aga mitte alati)
- Moonutatud tõde – edastatud faktid tuginevad tõele, kuid on tugevalt moonutatud
- Peidus tõde – fakte ei edastatagi, lihtsalt vaikitakse või viiakse jutt mujale (hämamine)
- Hädavale - vale jääb siiski valeks (isegi siis, kui hädas oled või kedagi hädas aitad)
- Nalja vale - valetatakse teiste inimeste lõbustamiseks ja nalja lõppedes tunnistatakse viivitamatult valet
- Tühjad lubadused - võrduvad tegelikkuses valedega, kui lubadus antakse teades, et seda täita ei suudeta (või vähemalt on selle täitmine ebatõenäoline)
- Füüsilised valed - valetav kehakeel (võlts naeratus, teeseldud pisarad jms)
Kui nüüd neid kahte nimekirja hakata omavahel kokku miksima, siis tegelikult selgubki, miks mõnikord valetatakse. Ma ei taha mitte mingil juhul jätta siin muljet, et valetamine on ok. Ma lausa vihkan valetamist ja ei leia valedele ühtegi õigustust...
Ma mõtlesin päris pikka aega, et teatud olukordades võib valetada - no näiteks ei tohi öelda inimesele julma tõde ja on ok seda ilustada või seda teise nurga alt serveerida (kaitsev vale). Aga kas ikka on? Võtame lapsed... Kas võib lapsele valetada, et teda kaitsta, et ta haiget ei saaks? No vahest on ju tõesti tõde nii julm, et kuidas on võimalik seda öelda... Kuid mis saab siis, kui ta saab teada, et Sina (kõige tähtsam inimene tema elus) oled talle valetanud? Kas see ei tee hoopis rohkem kahju?
Valed on lihtsad tulema, aga ära enam minna ei taha. Väikesest valest saab suur ja vale teeb haiget alati. Selleks on parim tõtt rääkida ja kui vahest ei tea, mida öelda, siis räägi südamest ja Sa ei saa eksida.
Valed teevad inimesed haigeks ja seda haigust ravida on raske. Ja lihtne tõde on see, et v a l e d j ä ä v a d a l a t i v a l e d e k s !