Ausalt, see tuleb - ma tunnen, et tuleb... Ja ega mul midagi selle vastu olegi, parem ikka kui vanaviisi edasi olla. Ainus, mis mind mõtlikuks teeb ja kergelt südame põksuma paneb - ma ju ei tea, mis tuleb.
Lepin siis sellega, et tuleb uus aasta ja kõik ülejäänud on ju suures osas ikkagi meie enda teha. Pean kohe oma esimeses blogis ära ütlema, et mõttel on tohutult suur jõud. Lootus on kohustus, mitte luksus ning loota ei tähenda unistada, vaid muuta oma unistused reaalsuseks.
Ma tean, et see on paras targutamine, kuid inimene peab ju millessegi uskuma :) Samas peab alustalades kindel olema... Ei ole ju mõtet unistada asjadest, mida olemas pole!